teisipäev, 12. juuli 2011

Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita!



Hei kiisumiisud ! Ma avastasin viimase nädala jooksul, et ma olen oma elutempole pidureid vajutanud ja lihtsalt maha rahunenud. Ma olen lihtsalt rahulik, ma ei taha üldse eriti pidu panna, aga kui pidu tuleb siis tuleb küll peo tuju, aga mul ei ole enam mingit pinget ennast tõmmata 15 mindiga mälukasse ja puu alla ropsima minna. Mõnus on olla . Olen rohkem kodus ja aitan ema ja Aivo. No loomulikult aitan ju, kui on kodus siuke raskelt rase ema, kes jookseb Vilsandil lammastele järgi kiiremini kui mõni poiss. Ta tujud on lihtsalt parimad ja Aivo tunnistas mulle ka, et ta on ema raseduse pärast täitsa pubekaks muutunud. Laupäeval 9-ndal oli siis Merru süntsi mõll ja me jõudsime sinna siis kui kõik olid juba suht mälukas. No, ma olin enne seda Söögimajas tööl ka . Just sellel laupäeval oli seal ju Merelaulude õhtu ja ma olin tööl . JEE ! Ma arvan, et ma kaotasin seal joostes ikka pool kehakaalust. Merru sünna oli jumala äge, nii hea oli näha inimesi üle pika aja ja neid kallistada ja rääkida juttu. Eile oli Aivo sünna ja siis sai ka nalja, aga ma eriti pooltesi nalju ei tea, sest ma olin tööl -.- Täna oli muruniitmine jälle . Suht vässs olen ja ei viitsi eriti rohkem siia kirjutada .


Tsauks !

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar